Pühapäeval esietendub Mari-Liis Lille lavastus „Tistou, roheliste sõrmedega poiss”

Sel pühapäeval, 18. veebruaril jõuab Eesti Noorsooteatri väikeses saalis lavale Mari-Liis Lille uuslavastus „Tistou, roheliste sõrmedega poiss”, mis julgustab küsima suuri küsimusi, otsima oma annet ja säilitama elurõõmu ka rasketel hetkedel.

Prantsuse kirjaniku Maurice Druoni samanimelisel teosel põhinev „Tistou, roheliste sõrmedega poiss” on lugu lapsest, kes esitab küsimusi, mida täiskasvanud enam küsida ei oska või ei julge. Kas me tõesti arvame, et inimesed saavad paremaks, kui me lukustame nad vanglamüüride vahele? Miks inimesed ometi terveks ei saa, kuigi me neid üha paremate vahenditega ravime? Kui me teame, et sõjas võib kaotada kõik, siis miks me ikkagi sõdime?

„See romaan on üks minu lapsepõlve lemmikraamatuid ja mäletan seda lumma, mida esmakordne lugemine tekitas – olin nii rõõmus, et Tistou esitas sarnaseid küsimusi, mis mul olid oma lühikese elu jooksul tekkinud ja leidis neile isegi teataval määral vastuseid, et see maailm, kus Tistou toimetas, oli nii kurb ja helge ühekorraga, et raamatu lõpus oli suur saladus, mida mõistatasin päevi ja mingis mõttes mõistatan siiamaani,” rääkis lavastaja Mari-Liis Lill, kelle sõnul joonistub teoses veel ühe olulise teemana välja oma ande avastamine. 

Nimelt on loo nimitegelasel imepärane võime muuta ümbritsevat maailma oma sõrmede abil helgemaks, rohelisemaks ja ilusamaks. Kuigi Tistou anne on väljaspool füüsikalise maailma piire ja neid ületavad meist vähesed, on meil kõigil võimalik leida oma anne, mille abil maailma kasvõi natuke ilusamaks muuta. „Keegi armastab joonistada, keegi laulda, keegi mängib pilli, keegi koob sokke, keegi kasvatab taimi, keegi pühib tänavaid. Täiskasvanutena saame toetada oma lapsi, et nad leiaksid üles selle, mis nende hinge rõõmustab ja mille kaudu nemad saavad seda maailma „õitsema panna”,” sõnas lavastaja.

Tistou rollis astub üles EMTA lavakunstikooli 31. lennu üliõpilane Rasmus Vendel, teistes osades Maria Ehrenberg, Anti Kobin, Lee Trei ja Taavi Tõnisson.

Maurice Druoni romaani on eesti keelde tõlkinud Helle Michelson ja dramatiseerinud Priit Põldma. Lavastuse kunstnik on Nele Sooväli, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Priidu Adlas ja videokunstnik Taavi Varm.

Lavastus sobib vaatamiseks kõigile alates 7. eluaastast.

Fotod lavastuse proovist: Siim Vahur