Näitus „Mõista-mõista, kes ta on?”

Teatris on tegelase välimus üks esimesi vihjeid, mis aitab publikul mõista, kes on lavale astunud, mida ta tunneb ja milline on tema roll. Välimus sünnib kunstniku peas koostöös lavastajaga ning vormub seejärel kostüümiks ja grimmiks. Inspiratsiooni võib saada nii näidendist, ajastust kui ka tegelastevahelistest suhetest. 

Uhke ja hoolitsetud ilme võib viidata enesekindlusele, sassis juuksed ja kulunud riided aga väsimusele või vaesusele. Rõivad ja aksessuaarid osutavad sageli tegelase sotsiaalsele taustale, kuid vihjavad ka ajastule ja kultuuriruumile. Samamoodi annavad vihjeid värvid ja kehahoiak: tuhmid toonid ja loid liikumine annavad märku kurbusest, erksad värvid, avatud kehahoiak ja elav liikumine viitavad energiale, rõõmule või enesekindlusele. Seega annavad olulisi vihjeid ka kehahoiak, liikumine ning selle rütm. 

Näitus kutsub kaasa mõtlema, kuidas välimuse kaudu võib aimata tegelase olemust, tundeid ja päritolu.