NUKU muuseum on eriolukorra ajal uuendanud oma väljapanekut, läbinud teenusedisaini programmi ning saab juuli lõpust oma sisulist tööd selgemalt kirjeldava nime - Nukuteatrimuuseum on Eesti ja maailma nukuteatrit tutvustav mäluasutus. Mõistagi jätkub muuseumis dialoog publikuga, avatakse lavastuste tausta ja analüüsitakse teatris nähtut.
Publikuga dialoogi pidamise üheks vormiks oli ka muuseumi osalemine Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühisprojektis „Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogramm“, mis toetas kolmandate riikide kodanike osalemist Eesti kultuurielus. Äsja tehti projektist kokkuvõtteid.
Eesti on aialooliselt olnud nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt mitmekesine. Viimastel aastatel on kultuuriline mitmekesisus hakanud suurenema, sest Eestisse on tööle, õppima või perekondlikel põhjustel elama asunud mitmeid kolmandate riikide kodanikud. Nad on pärit peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest, USA-st, Indiast, Nigeeriast ja Gruusiast. Kultuurielu kaudu on võimalik mõista Eestis elamise iseärasusi ning seega on tähtis, et kultuuriasutused oskaksid oma teenuseid disainida, pidades meeles kolmandate riikide kodanike.
Arendades seda projekti lähtus Kultuuriministeerium kahest veendumusest. Esiteks, projekt peab aitama kultuuriasutustel areneda, me ei kasuta neid „ressursina“. Teiseks, projekt peab aitama teisest rahvusest inimestel, kes elavad Eestis, osaleda Eesti kultuurielus.
Projektis osales kokku 10 kultuuriasutust ja organisatsiooni. Pärast programmi esimese osa, mis keskendus teenuste ideede prototüüpide loomisele, pääsesid teisse ossa viis asutust, et testida oma teenuste prototüüpe. Need olid Rahvusraamatukogu „Maailm kohtub Rahvusraamatukogus“, ERM „Ela eestlaste elusid“, Eesti Instituut „Kultuurisamm“, Maanteemuuseum „Meie teed ja rajad” ja, last but not least, NUKU muuseum oma programmiga „Nähtamatu maagia“.
Kõik teenuste prototüübid keskendusid kolmandate riikide kodanikele, kes saabuvad Eestisse selleks, et töötada, õppida või perekondlikel põhjustel.
NUKU muuseumi juhataja Maria Usk leidis, et programm õpetas looma tavamõtlemise eelseid seoseid. „Me libiseme igapäevaselt otsuseid tehes sageli olulistest detailidest üle, märgamata paljusid uusi võimalusi. See on justkui uute teede ja ühenduste loomine meie ajus. Ja mis on kõige toredam avastus: me avastame oma potentsiaali, kõike seda, mis meis endis on olemas,“ lisas Usk. NUKU muuseum on tänulik suure abi eest Jane Oblikale ja tema sütitavale tiimile ning mentoritele, kelleks olid Mariel Värk Eesti Pagulasabist ja J. Margus Klaar Brand Manualist.
Programmi korraldaja Jane Oblikas ettevõttest Designminds sõnul eeldas lahenduste disain väga tihedat koostööd sihtgrupiga. „Programm pani kultuuriasutused vaatama oma teenusele läbi külastaja silmade. Ja sealjuures, mitte tavalise eesti inimese vaid hiljuti, kas Eestisse elama või tööle sattunud kolmandadest riikidest pärit kodanike silmade. Pean suurimaks õnnestumiseks seda, et kaasasime inimesed väga erinevatest riikidest - Sri Lanka, Brasiilia, Nigeeria, Jordaania, Dagestan, Iraak, Pakistan jt. Me ületasime koos barjääri, et tegelikult saavad kultuuriasutused oma sihtgrupiga otse rääkida, küsida neilt arvamust, arendada nendega koosloomes huvitavat teenust,“ kirjeldas Oblikas protsessi.
Programmis osalejad hindasid programmi kõrgelt ja kõigile osapooltele oli ka selge selle tulemuslikkus. Nii on Kultuuriministeerium teinud Siseministeeriumile ettepanku käivitada sama programm ka 2021. aastal, et suurendada Eesti kultuuriomavalitsuste võimekust kultuuriteenuste disainimisel.
Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Rohkem informatsiooni programmist leiate SIIT.
