3. II 1946–27. VIII 2022
Laupäeval lahkus meie seast 77-aastasena teenekas teatrikunstnik Jaak Vaus.
Nukuteater oli 1946. aastal sündinud Vausile esimeseks koduteatriks. Siin alustas ta peakunstnikuna tööd 1970. aastal ning jäi kujundama teatri kunstilist palet terveks aastakümneks.
Jaak Vausi esimene kontakt Eesti Riikliku Nukuteatriga toimus ERKI teatrikunsti eriala neljanda kursuse tudengina, legendaarse teatrikunstniku ja pedagoogi Mari-Liis Küla õpilasena, mil kursus teatris oma praktika sooritas. Et Nukuteatril puudus parajasti peakunstnik, tuli toonane peanäitejuht Ferdinand Veike välja põneva pakkumisega: loogu tudengid kujundus tema lavastusele „Sinine kutsikas”, ning see, kes ülesandega kõige paremini hakkama saab, ongi lavastuse kunstnik. Võitjaks valiti Vausi töö. Tema käe all valmis lavastuse jaoks ligi 30 nukku. „Veike otsus minu kasuks mõjutas ilmselt juba minu huvi nukuteatri vastu,” kirjutas Vaus oma elulooraamatus „Alevipoiss” (Tallinna Linnateater, 2021). See huvi ei jäänud Veikele märkamata. „Nukk peab olema armas, nagu kaasaegne tarbekunstiese, et sa tahad seda lähemalt vaadata ja katsuda. Jaak Vaus mõistis seda,” meenutas ta hiljem. 1970. aastal sai Vausist Riikliku Nukuteatri peakunstniku kohusetäitja ning pärast kooli lõpetamist 1972. aastal peakunstnik.
Ideedest tulvil noor Vaus leidis Nukuteatrisse tööle asudes eest noore trupi, kellega tekkinud mõttekaaslus julgustas tegutsema, või nagu kirjeldas seda aega toonane lavastaja ja Vausiga lähedasteks sõpradeks saanud Rein Agur: „Nüüd me tundsime end juba kindlamini, võisime mitte ainult rääkida ja unistada, vaid ka oma mõtteid realiseerida.” Oma ideede teostamisel oli Vaus kahtlemata tõeline meeskonnamängija, pidades oluliseks sisukat dialoogi lavastajaga ning head koostööd töökodade, lavatehnikute ja valgustajaga. „Teatrikunstniku töö on sõna otseses mõttes kollektiivne kunst,” oli Vaus veendunud.
Nukunäitleja, lavastaja ja lastekirjanik Helle Laas meenutab Vausi kui sooja ja südamlikku inimest, kellega oli hea suhelda. Ta lisab: „On üks osa inimesi, kelle seljas on riided alati kortsus, aga temale istus kõik selga, olgu see ülikond või kampsun.”
Kümne aasta jooksul Nukuteatris esietendunud 53 lavastusest kujundas Vaus 40, neist 13 koostöös Ferdinand Veike ja 23 Rein Aguriga. Vausi selle perioodi tööde sekka kuuluvad näiteks Uno Leiese „Vembu ja Tembu” (lav. Ferdinand Veike), Mati Undi ja Rein Aguri „Punamütsike” (lav. Rein Agur), Friedebert Tuglase „Väike Illimar” (lav. Rein Agur), Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellide ja miniatuuride ainetel „Inimese jälgedes” (lav. Rein Agur), Tove Janssoni „Muumimuinasjutt” (lav. Rein Agur).
Nukuteatris töötades ei piirdunud Vaus aga ainult koduteatriga. Ta kujundas lavastusi ka Draamateatris, Rakvere Teatris, Vanemuises, Noorsooteatris ja Magdeburgis. Oma esimese lavastuse Noorsooteatris tegi ta 1971 aastal. Aastal 1981 sai temast Noorsooteatri peakunstnik. Tal jäi käia veel pikk ja ilus loometee.
Mälestades
Eesti Noorsooteater ja Nukuteatrimuuseum
Fotod
1) Vello Pedov, Jaak Vaus, Ferdinand Veike, Renate Luhavee Minskis u 1974
2) Jaak Vaus 1970
3) Rein Agur, Hans Hindpere, Jaak Vaus Saksamaal
