Selle nädala pühapäeval alustab Eesti Noorsooteater 71. hooaega, mis kõneleb elusolemise väärtusest ja elurõõmu otsinguist. Hooaja jooksul tuuakse publiku ette seitse uuslavastust nii nooremale kui vanemale vaatajale, nende seas koduseid ja kaugemaid klassikuid ning põnevaid ja kaasaegseid vormiotsinguid. Trupiga liitub värskelt lavakunstikooli lõpetanud Maria Ehrenberg, uusi noori oodatakse õppima Noortestuudiosse ja valmistutakse mais toimuvaks Tallinn Treff visuaalteatrifestivaliks.
„Peame oluliseks, et iga esietenduv lavastus võiks olla selline, mida vaadates ja mängides liigume hinges või teadvuses uutesse paikadesse; et midagi muutuks meis inimestena, et midagi kasvaks suuremaks ja areneks tõelisemaks,” ütles teatri kunstiline juht Mirko Rajas.
Hooaja avav „Palle üksi maailmas” sai alguse teatrisisesest, erinevateks katsetusteks mõeldud ideedelaboratooriumist. Väikelastelavastus seob ühtseks tervikuks nukuteatri ja animatsiooni. Lavastajateks on Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Karl Sakrits ning teatri video- ja heliosakonna juht Mait Visnapuu.
Novembris toob Tanel Jonas külalisena Ugala teatrist lavale Duncan Macmillani „Kõik ägedad asjad”. Eestiski ajakohases loos hakkab üks noor inimene üles kirjutama asju, mille nimel tasub elada. Ta loodab sellest abi emale, kes ei näe ühtegi võimalust, kuidas eluga edasi minna. Monolavastust, milles räägitakse elu suurest ja keerulisest süsteemidejadast läbi lihtsate asjade ja huumori, mängib Getter Meresmaa, Doris Tislar või Risto Vaidla.
Detsembris esietendub Ferdinandi saalis koguperelavastus „Uperpall”, mille lavastavad Zuga ühendatud tantsijad. Neile tundub, et kõik head asjad on ümmargused: planeedid maailmaruumis, hernekomm, lumememme pea, augud juustu sees, lihapall! Lavastus pallidega ja pallidest ehk lugu sellest, et kuitahes uperpallis asjad ka ei oleks, saab need alati teistpidi põrkama panna.
Veebruaris jõuab esietenduseni Günter Grassi „Plekktrumm”, mille lavastab Taavi Tõnisson ja kunstnikutöö teeb Rosita Raud. Loo peategelane Oskar põristab sünnipäevakingiks saadud plekktrummi, samal ajal kui tema ümber puhkevad konfliktid nii poliitilisel kui isiklikul tasandil, tema kodulinn vallutatakse, ta lähedased hukkuvad... 1959. aastal ilmunud raamatus kirjeldatud sündmustest on möödas aastakümneid, kuid probleemid on samad ka praegu.
Kevadel toob Kalju-Karl Kivi lavale loo väikelastele valgusest, hingest ja hingevalgusest, ning Maria Peterson Tennessee Williamsi näidendi „Klaasist loomaaed”, mille lugu hargneb lahti 1937. aastal suure depressiooni ajal ühes vaeses perekonnas, kuhu kuuluvad ema ja tema kaks täiskasvanud last. Suvel 2023 võtab Mirko Rajas taas ette klassika ja lavale jõuab praegu veel tööpealkirja „Armastav Tammsaare” kandev lavateos, mis koondab, sõlmib, põimib ja seob eneses kokku A. H. Tammsaare mõttemänge armastuse teemadel.
Eesti Noorsooteatri Noortestuudio ootab 9.–11.klassi õpilasi katsetele 10. septembril. Stuudiot juhivad Doris Tislar ja Leino Rei. Viimane juhib ka rahvusvahelist visuaalteatrifestivali Tallinn Treff, mis toimub 25.–28. mail 2023.
„Teater seisab kolmel tugisambal – kolleegid, partnerid ja publik,” ütles teatrijuht Joonas Tartu. „Neid senise eest tänades tahaksin aga rõhutada, et teater on ka ise tugisammas. Kunstil on sügav väärtus, see julgustab teatrit tegelema suurte ja tõsiste teemadega, unustamata seejuures, et ka meel vajab lahutamist.”
Nukuteatrimuuseumis jätkub populaarne kohtumistesari näitlejate ja nukkudega, samuti leidub haridusprogramme igale kooliastmele, väljastpoolt Tallinna külastamisel on abiks ka toetusprogramm. Pühadehooajaks valmivas muuseumimängus „Teatrinukkude jõulud” rännatakse läbi nukuteatri viie jõululavastuse.
